Tööstuse uudised

Euroopa Komisjoni ettepanekus ELi juhilubade direktiivi läbivaatamiseks on palju paljulubavaid aspekte, mis võivad lahendada kroonilise sõidukijuhtide puuduse probleemi kaubaveosektoris.
Euroopa Komisjon on avaldanud oma ettepaneku ELi juhilubade direktiivi kohta. Tööstus ootab juba pikisilmi konkreetseid lahendusi ühele suurimale ohule, mis ohustab autovedusid - juhipuudusele.

Kliimaministri ettepaneku järgi hakkab veokite teekasutustasude määr sõltuma senisest enam sellest, kui keskkonnasäästlik on sõiduk. Seda selleks, et motiveerida Eestit läbivates vedudes kasutama kliimasõbralikumat transporti.

Kuna Euroopa Liidu poliitikud suunavad meid selgelt rohelisele kursile ja ettevõtted seavad endale üha kõrgemaid jätkusuutlikkuse eesmärke, otsime võimalusi, kuidas vähendada kaubaveoautode heitkoguseid. Elektriajam ja muud kliimaneutraalsed tehnoloogiad ei ole ettevõtete autopargis ikka veel väga populaarsed, seega on biogaasiga töötavad veoautod üks lahendus.

Taani valitsus kehtestab raskeveokitele CO2 heitmete alusel nende läbisõidust põhineva maanteemaksu. Seda kohaldatakse mitmetel Taani kiirteedel 2025. aastal. Hiljem laiendatakse seda 2030. aastaks kõikidele avalikele teedele. Maks on kõrgem bensiini- või diiselmootoriga veokitele, seega maksavad madalaimat maksu need veokid, mis ei tekita heitkoguseid. Selle seaduse kehtestamine on osa Taani eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid riigis 2030. aastaks 70%.

Kõik Venemaa Föderatsioonist saabuvad ja sinna liikuvad kaubad on kõrgendatud tähelepanu all, eriti need mis geograafilisest eripärast lähtuvalt peavad Venemaa Föderatsiooni territooriumi läbima.

Transpordiameti hinnangul on meie suuremate põhimaanteede olukord sedavõrd paranenud, et neile võiks sõitma lubada senisest kolmandiku võrra pikemad ja 15 tonni raskemad autorongid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juht rõhutab, et enne pilootprojektiga alustamist läheb vaja veel põhjalikku ohutusanalüüsi.

Euroopa Liidus jõuti põhimõttelise kokkuleppeni keelustada alates 2035. aastast uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müük, et kiirendada üleminekut elektrisõidukitele ja võidelda kliimamuutustega.

Saksa maantee A7 suletakse 79 tunniks ristmike Hamburg-Volkspark (27) ja Hamburg-Waltershof (30) vahel alates neljapäevast, 17. novembrist 2022 kell 22.00 kuni esmaspäeva, 21. novembrini 2022 kell 5.00.

10. oktoobril, jõustus Venemaa valitsuse määrus nr 1728 30.septembrist 2022, millega keelatakse teatud välisriikide vedajatele kuuluvate ja välisriikides registreeritud kaubaveokitega vedude teostamine Venemaa territooriumil.

Eesti, Läti ja Leedu ühisprojektina väljus 13.septembril Muuga jaamast esimene Merevaigurong ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade raudteekoridori kaubaveoks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel.

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Pärast seda, kui Venemaa tunnustas 21. veebruaril 2022 valitsuse kontrolli alt välja jäävaid Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti alasid ning tungis 24. veebruaril 2022 provotseerimatult ja põhjendamatult Ukrainasse, on EL kehtestanud Venemaa vastu terve rea uusi sanktsioone.

21. veebruaril 2022 jõustusid mobiilsuspaketi uued reeglid, mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides. Uus mobiilsuspakett näeb ette, et alates 21. veebruarist täiendatakse rahvusvahelises logistika- ja transpordisektoris tegutsevate vedajate tingimusi ning laiendatakse rikkumiste ulatust. Sealhulgas tugevdatakse koostööd kontrollivate asutuste vahel ning kehtestatakse täiendavad piirangud kabotaažile, mille eest vedajaid karistatakse.

Logistikasektor on üks suuremaid CO2 heitkoguste põhjustajaid ning kliimamuutuste pidurdamiseks on kaupade nihkumine maanteelt raudteele loogiline tagajärg. Kuid raudteekaubavedudel on transpordiäri tõhususe ja ohutuse osas ka mitmeid eeliseid. Ka poliitikud on neid juba ammu tunnustanud ja kuulutanud seetõttu 2021. aasta Euroopa raudtee-aastaks.

Eesti kaubaveoautod vedasid 2021. aasta esimesel poolaastal üle 12 miljoni tonni kaupa, mis on neljandiku võrra rohkem kui 2020. aasta samal perioodil. Selle aasta esimeses kvartalis vedasid Eesti ettevõtted maanteel 5,6 miljonit tonni, teises kvartalis aga juba üle 7 miljoni tonni kaupa. Võrreldes pandeemiaeelsete näitajatega ei ole veetud kauba kogus veel tagasi 2019. aasta tasemele jõudnud, kuid maanteekaubavedude mahud on taastunud.

Aastas läbib maailma sadamaid üle 800 miljoni konteineri. Keskmiselt 40% maismaavedudest on tühjade konteinerite vedu. See on eriti suureks probleemiks New Silk Roadil, mis seisab silmitsi ida- ja läänesuunaliste voogude tasakaalustamatusega. Seadmete tagastamiseks veetakse tuhandeid konteinereid tühjalt tagasi itta.

Norra väetisefirma Yara International on rohelise laevanduse toetamiseks käivitanud elektrilise ja autonoomse konteinerlaeva nimega Yara Birkeland. Uus laev olevat maailma esimene “rohelaev” ning esimese reisi viidi läbi Oslo fjordis. „Oleme uhked, et saame esitleda maailma esimest täielikult elektrilist ja iseliikuvat konteinerlaeva,” sõnab Yara tegevjuht Svein Tore Holsether.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 9%. Sõitjateveo mahtu merel on koroonaviirusest tingitud piirangud tugevalt mõjutanud, kaupade veos seda aga märgata ei ole. Sadamate kaubamaht ulatus 30,6 miljoni tonnini, möödunud aastaga võrreldes veeti 2,6 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.

Globaalne soojenemine ei ole enam tulevikuprobleem, mõjutades meid juba täna: üleujutused Saksamaal, tõsised kuumalained Itaalias, lumetorm Poolas ning kuum suvi siinsamas Eestis.

Ehitus on ala, kus üheks oluliseks tegevusosaks on kauba vedamine, kuna ehitusmaterjale tuleb ehitusobjektile tarnida, kasutades vastavaid transpordiviise ja hoides täpselt kinni tähtaegadest, mis vahel võivad olla vaid tundide küsimus, nt tsemendi tarne puhul.