21. veebruaril 2022 jõustusid mobiilsuspaketi uued reeglid, mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides. Uus mobiilsuspakett näeb ette, et alates 21. veebruarist täiendatakse rahvusvahelises logistika- ja transpordisektoris tegutsevate vedajate tingimusi ning laiendatakse rikkumiste ulatust. Sealhulgas tugevdatakse koostööd kontrollivate asutuste vahel ning kehtestatakse täiendavad piirangud kabotaažile, mille eest vedajaid karistatakse.
Logistikasektor on üks suuremaid CO2 heitkoguste põhjustajaid ning kliimamuutuste pidurdamiseks on kaupade nihkumine maanteelt raudteele loogiline tagajärg. Kuid raudteekaubavedudel on transpordiäri tõhususe ja ohutuse osas ka mitmeid eeliseid. Ka poliitikud on neid juba ammu tunnustanud ja kuulutanud seetõttu 2021. aasta Euroopa raudtee-aastaks.
Eesti kaubaveoautod vedasid 2021. aasta esimesel poolaastal üle 12 miljoni tonni kaupa, mis on neljandiku võrra rohkem kui 2020. aasta samal perioodil. Selle aasta esimeses kvartalis vedasid Eesti ettevõtted maanteel 5,6 miljonit tonni, teises kvartalis aga juba üle 7 miljoni tonni kaupa. Võrreldes pandeemiaeelsete näitajatega ei ole veetud kauba kogus veel tagasi 2019. aasta tasemele jõudnud, kuid maanteekaubavedude mahud on taastunud.
Aastas läbib maailma sadamaid üle 800 miljoni konteineri. Keskmiselt 40% maismaavedudest on tühjade konteinerite vedu. See on eriti suureks probleemiks New Silk Roadil, mis seisab silmitsi ida- ja läänesuunaliste voogude tasakaalustamatusega. Seadmete tagastamiseks veetakse tuhandeid konteinereid tühjalt tagasi itta.
Norra väetisefirma Yara International on rohelise laevanduse toetamiseks käivitanud elektrilise ja autonoomse konteinerlaeva nimega Yara Birkeland. Uus laev olevat maailma esimene “rohelaev” ning esimese reisi viidi läbi Oslo fjordis. „Oleme uhked, et saame esitleda maailma esimest täielikult elektrilist ja iseliikuvat konteinerlaeva,” sõnab Yara tegevjuht Svein Tore Holsether.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 9%. Sõitjateveo mahtu merel on koroonaviirusest tingitud piirangud tugevalt mõjutanud, kaupade veos seda aga märgata ei ole. Sadamate kaubamaht ulatus 30,6 miljoni tonnini, möödunud aastaga võrreldes veeti 2,6 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.
Globaalne soojenemine ei ole enam tulevikuprobleem, mõjutades meid juba täna: üleujutused Saksamaal, tõsised kuumalained Itaalias, lumetorm Poolas ning kuum suvi siinsamas Eestis.
Ehitus on ala, kus üheks oluliseks tegevusosaks on kauba vedamine, kuna ehitusmaterjale tuleb ehitusobjektile tarnida, kasutades vastavaid transpordiviise ja hoides täpselt kinni tähtaegadest, mis vahel võivad olla vaid tundide küsimus, nt tsemendi tarne puhul.
Kaubavedu Euroopas on üks populaarsemaid impordi- ja eksporditeid, mis hõlmab kuni 100 kaubavedu päevas. Vervo logistikaspetsialistid tagavad, et teie kaubaveod Euroopas on kiired, mugavad ja turvalised, olenemata sellest, kust või kuhu lasti peaks vedama - Saksamaale, Rootsi või Hispaaniasse.
_thumbnail.png)
Meie kliendid, kes impordivad kaupu Hiinast, on kokku puutunud probleemiga, et hetkel ei ole saadaval vajalikus koguses konteinereid . Seda olukorda võib isegi nimetada merekaubaveo kriisiks, mis sarnaselt Covid-19 pandeemiale on saavutanud globaalse mastaabi, tekitades tõsiseid väljakutseid ettevõtjatele ja rahvusvaheliste voeteenuste osutajatele.
Iga päev toimuvad meie teedel õnnetused, mille põhjused on erinevad - ettevaatamatus, ilmaolud, tee taristuvõrgustik ja nii edasi. Kaubavedajate puhul on üks sagedasematest õnnetuste põhjustest see, kui sõiduk asub veoauto pimealal.