Logistikasektor on üks suuremaid CO2 heitkoguste põhjustajaid ning kliimamuutuste pidurdamiseks on kaupade nihkumine maanteelt raudteele loogiline tagajärg. Kuid raudteekaubavedudel on transpordiäri tõhususe ja ohutuse osas ka mitmeid eeliseid. Ka poliitikud on neid juba ammu tunnustanud ja kuulutanud seetõttu 2021. aasta Euroopa raudtee-aastaks.
Küll aga peame tunnistama, et viimastel aastatel on raudteevõrgu laiendamine unarusse jäänud ning see vajab selget optimeerimist. Tagajärgede hulka võivad vastasel juhul kuuluda ülekoormatud raudteed, mida kasutatakse nii reisi- kui ka kaubaliikluseks ning puuduvad või liiga lühikesed möödasõidurajad. Need väljakutsed käivad käsikäes infopuuduse ja kehvade planeerimisprotsessidega. Praegu on kasvava liiklusega sammu pidamiseks hädavajalikud suured investeeringud.
On tõsiasi, et reforme on kiiresti vaja, sest huvi raudtee-kaubaveo vastu ei kasva mitte ainult kliimaeesmärkidele keskendudes. Tarneahela vastupidavus on muutunud COVID-19 ja Suessi kanali kriisi tõttu oluliseks probleemiks ning kliendid ja ametiasutused nõuavad transpordiäris suuremat jätkusuutlikkust. Järgneva nelja lähenemisviisi abil saab raudteele ülemineku kiiresti ja tõhusalt jõustada:
1. Raudteevõrgu laiendamine
Tähelepanu pööratakse eelkõige peamiste transporditelgede tugevdamisele, raudteevõrgu elektrifitseeritud liinidele ja kaubavedudele mõeldud rööbasteedele. Olulist rolli mängib ka rongi pikkus, sest 60 protsenti kaubarongidest on vaid 600 meetrit pikad, kuigi EL-i standardmõõt on 740 meetrit.
2. Kombineeritud transpordi nutikad lahendused
Eriti piiriüleste transpordimarsruutide puhul on soovitatav kasutada raudteed veoautodega viimasel miilil. See nõuab tõhusaid ja strateegiliselt paigutatud ümberlaadimisterminale ka konteinerite ja haagiste jaoks.
3. Piiriüleste vedude lihtsustamine
Juhte ja vedureid tuleb sageli piiril vahetada, kuna erinevates EL-i riikides kehtivad erinevad standardid ja nõuded. See aeglustab piiriülest raudteekaubavedu ja suurendab kulusid.
4. Läbipaistev infovoog
Kohustuslik on siduda kõik tarneahelas osalejad kõigis viisides – olgu selleks siis kauba saatja ja saaja või lepingulised vedajad. See lihtsustab suhtlust kõigi asjaosaliste vahel ja tagab paindliku manööverdamisruumi häirete või viivituste korral. Siinkohal tulevad kasuks AI-põhised lahendused, mis jälgivad kogu tarneahelat reaalajas.
Kui ettevõtted soovivad oma vedusid maanteelt raudteele üle viia, peavad nad teadma, kus nende kaup täpselt asub, et saaks koordineerida nii pealelaadimise protsesse kui ka edasivedu ümberlaadimisterminalis.
Tehisintellekti ja masinõppe algoritmide abil suudame seega asendada levinud ebatäpsed prognoosid, et tagada oma klientidele täielik tarneahela läbipaistvus ja maksimaalne paindlikkus.
Allikas: trans.info
Artikkel on uuesti avaldatud Vervo Eesti OÜ kodulehel. Vervo Eesti on transpordiettevõte, mille põhitegevuseks on rahvusvahelised ja kohalikud kaubaveod, transporditeenused ja erinevad logistikateenused: maantee- (maismaa)kaubavedu, õhutransport, raudteekaubavedu, kaubavedu merel, tollivahendus, suur- ja raskeveoste vedu, laoteenused, ohtlike veoste vedu, veosekindlustus ja isiklike asjade vedu.