) (12-min.jpg)
Kaubavedu Euroopas tundub paljudele täiesti arusaadav protsess, sest Euroopa riike saab autotranspordiga läbida vaid paari päevaga. Kauba saatmine teisest maailma otsast - Hiinast või USA-st võib aga tekitada teadmatust ja muresid, sest kõigest pole näiteks lõpuni aru saadud - kes mille eest vastutab? Selleks on rahvusvahelised kaubandusreeglid ehk Incoterms, mis viitavad müüja ja kauba saaja vastutusele ja riskile lepingu sõlmimisel.
Incoterms on rahvusvahelist kaubandust reguleerivate tingimuste kogum. Reeglid kehtivad kõikides maailma riikides. Kokku on Incotermsi tingimusi 11. Kõik tingimused on tähistatud 3 tähe kombinatsiooniga ning määravad müüja ja toote ostja vastutuse kulude ja riskide eest.
Esimesel hetkel tundub, et Incotermid on nagu "hiina tähestik" ja neid on võimatu meeles pidada. Kuid pärast selle artikli lugemist saate aru, et kõik polegi nii arusaamatu. Termineid on 4 rühma – C, D, E, F. Alustame väikseimast rühmast E – selles on ainult üks termin.
Rühm E (sellele vastavad terminid - EXW)
Kogu vastutus kulude ja võimalike riskide eest lasub kauba ostja/saaja õlul. Müüjal on minimaalsed kohustused - ta peab vaid tarnima toote kohta (lähetusriigis), milles mõlemad pooled on eelnevalt kokku leppinud - et see oleks ostjale kättesaadav. Ostja või kauba maaletooja tasub kõik vajalikud transpordikulud. Kohe pärast kauba laadimist kaubaveokisse läheb vastutus veose eest üle ostjale. Need on müüjale kõige lihtsamad ja ilmselt soodsaimad tingimused.
Rühm D (sellele vastavad reeglid - DAP, DPU, DDP)
Kui E grupis vastutas kõige eest ostja, siis D grupis vastutab paljude asjade eest kauba saatja/müüja. Seda tähistatakse tähega D – Delivery, mis tähendab "tarnimist". Müüjal on vaja katta kõik kulud ja võtta vastutus riskide eest kogu kauba kohaletoimetamise protsessi vältel – kuni kauba tarnimiseni impordiriigis selleks ettenähtud kohta. Kauba saaja peab vaid kauba vastu võtma ning võimalusel tasuma impordimaksu ja tollimakse.
DAP (Delivery at Place) – see tähtaeg määrab, et kauba saatja (müüja) tasub kõik transpordikulud ja võtab endale täieliku vastutuse kogu tarneperioodi jooksul – kuni kauba tarnimise hetkeni impordiriigis määratud aadressile. DAP-i puhul tasub aga maksud toetuse saaja. Samuti ei vastuta sel juhul eksportija veose eest mahalaadimise käigus.
DPU (Delivery at Place Unloaded) – kauba saatja tasub kõik transpordikulud ja võtab endale täieliku vastutuse mitte ainult kogu kohaletoimetamise, vaid ka mahalaadimise käigus vajalikus kohaletoimetamise kohas. Tolliprotseduurid ja maksud jäävad aga ostja kanda.
DDP (Delivery Duty Paid) – sel juhul vastutab kogu transpordi ja mahalaadimise protsessi eest müüja. Kauba saatja vastutab ka tolliprotseduuride sooritamise ja maksude tasumise eest. DDP on ostjale kõige lihtsam ja ilmselt soodsaim tingimused.
Rühm F (sellele vastavad reeglid - FCA, FAS, FOB)
Müüja vastutab kulude ja riskide eest kuni sadamani, kust kaup välja viiakse. Pärast seda võtab vastutuse kauba saaja.
FOB (Free on Board) – Vastutuse kauba ja transpordikulude eest võtab ostja alates hetkest, kui veos saabub laevale eksportivas riigis. Müüja tasub kohaliku transpordi eest tehasest sadamasse. Kaubasaaja tasub impordiriigis nõutava rahvusvahelise ja kohaliku saatmise eest. Ekspordisadama nimeks märgitakse FOB, näiteks FOB Tokyo – see tähendab, et vastutus läheb ostjale üle hetkel, kui kaup Tokyo sadamas laevale laaditakse.
FCA (Free Carrier) – peaaegu sama, mis FOB, ainult vastutus läheb üle mitte kauba laadimisel laevale või muule sõidukile, vaid eelnevalt kokkulepitud etapis – näiteks laos teel sadamasse.
FAS (Free Alongside Ship) – müüja on kohustatud toimetama kauba ostja poolt valitud laevasadamasse. See tekitab müüjale lisariski, sest ta ei tea, kui kaua laadimine toimub ja muid laadimiskohta mõjutavaid tegureid.
Rühm C (sellele vastavad reeglid – CFR, CIF, CPT, CIP)
Võrreldes grupiga F, vastutab selles grupis kauba saatja "edasi" KULUD - kuni importivas riigis asuva sadamani. Samas võtab RISKI vastutuse kaubasaaja, nagu F-grupis – kuni sadamani, kust kaup eksporditakse.
CFR (Cost and Freight) – kauba saatja tasub kõik transpordikulud impordimaa sadamasse. Kauba saaja tasub oma riigis vajaliku kohaliku transpordi eest kauba toimetamiseks sadamast vajalikku väljastuspunkti.
CIF (Cost, Insurance and Freight) – sarnaselt CFR-iga tasub müüja transpordikulud impordiriigi sadamasse. Nende kahe termini (CIF ja CFR) erinevus seisneb kindlustuses. ("Insurance" inglise keeles tähendab kindlustust). Sel juhul peab müüja tagama veosekindlustuse.
Vastutus - CFR- ja CIF-vastutus lasti eest on sama, mis FOB-i puhul - klient/saaja vastutab kauba eest hetkest, mil veos on ekspordiriigis laeval. Seega - nendel 2 juhul tuleb ostjal tasuda ainult kohalikud transpordikulud oma riigi sadamast tarnekohta, kuid vastutus tuleb võtta alates hetkest, kui veos on ekspordiriigis laeval.
CPT (Carriage Paid To) – kulude eest vastutab eksportija kuni teatud eelnevalt kokkulepitud kohani, näiteks ladu, lennujaam või sadamaterminal. Vastutus riski eest läheb müüjalt ostjale üle selle transpordile või lattu üleandmise hetkel, mille määrab müüja.
CIP (Carriage and Insurance Paid to) – need tingimused on samad, mis CPT-l, ainult et lisaks eksportija vastutusele on ta kohustatud tagama ka veosekindlustuse.
Rahvusvahelist kaubandust saab läbi viia erinevate transpordiliikidega, kuid rahvusvaheliste kaubandusreeglite rakendamisel on üks tulusamaid ja laialdasemalt kasutatavaid transpordiliike meretransport. Seetõttu kehtivad mõned tingimused ka ainult kaubalaevade kohta. Need on: FAS, FOB, CFR, CIF.
Kindlustus - rahvusvahelistel vedudel võib veos kokku puutuda mitmete riskidega - seda tõstetakse kraanadega, transporditakse kaubalaevades, samuti laaditakse mitu korda ümber. Ja kahjuks juhtub olukordi, mida me ei oska ennustada – ebasobiv või ohtlik ilm, looduskatastroofid, tulekahjud ja muud välised tingimused. Ja kui me veost ei kindlusta, siis kahju korral võime suuri kahjusid kanda. Veosekindlustus annab turvatunde ja kaitseb võimalike ootamatute kulutuste eest, mis võivad tekkida kahjustunud veose korral. On tungivalt soovitatav kindlustada oma last iga kord, kui transpordite seda rahvusvaheliselt.
Incotermsi kasutamine sõltub sõlmitud lepingust. Lõpetuseks kaaluge hoolikalt iga tähtajalise tingimuse plusse ja miinuseid. Müüjale on kõige lihtsamad tingimused EXW kasutamine, ostja jaoks soodsaimad aga DDP kasutamine.
Valige usaldusväärne logistikapartner, et teostada turvalisi tarneid ja tagada oma kauba kuluefektiivne transport soovitud sihtkohta. Vervo Eesti OÜ professionaalsed logistikaspetsialistid leiavad sobivaimad lahendused ja vastavad teie küsimustele. Võtke meiega ühendust e-posti teel:
